Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis alustab sügisel tööd Parkinsoni haigust uuriv töögrupp. «Plaan on esialgu kolme aastaga loodus-, tervise- ja käitumisteadlaste koostöös leida uusi seoseid, mis mängivad rolli haiguse ennetamisel ning sellega elamisel,» lausub rektor Tiit Land, kes biokeemikuna on varem uurinud teist ajuhaigust – Alzheimeri tõbe.

Koroonaviirushaigusesse Covid-19 on surnud üle 500 000 inimese ja nakatunuid avastatud 11 miljonit, kahju maailma majandusele hinnatakse 2021. aasta lõpuks üheksale triljonile USA dollarile. Pandeemia teise laine vaigistamiseks vajatakse hädasti vaktsiini, mitu miljardit doosi. Esimene toimiv vaktsiin loodetakse kasutusele võtta sügisel. Millise nimega vaktsiin võidab ja kelleni see esimesena jõuab, ei tea veel keegi.

Eile terviseameti juhi kohalt lahkunud Merike Jürilo (51) rääkis intervjuus Postimehele , et vastupidiselt avalikkuses juurdunud arvamusele, nagu oleks Saaremaa võrkpallimängule rohelise tule andnud terviseamet, põhines see sotsiaalministeeriumis toimunud ümarlaual vastu võetud otsusel, et ürituste korraldamist ei keelata. Jutuajamisest Jüriloga selgus ka, et perearstikriisi ei saa lahendada terviseamet, selle võti asub sotsiaalministeeriumi käes.

Haigekassa sõlmis hankelepinguid raviasutustega, millel ei jagunud arste ega sobilikke ruume, leidis riigikontroll täna avaldatud auditiaruandes "Eesti Haigekassa tegevus tervishoiuteenuste riigihangete korraldamisel". Samuti võis patsientidele jääda segaseks, millisest asutusest nad vahepeal ravi saavad - osad eelmised lepingud lõppesid varem, kui uued jõustusid.

Võimalus avada ise haigusleht, hüvitise saamine esimese kolme haiguspäeva eest ning nõue jääda Covid-19-kahtluse korral koju karantiini võisid tekitada kiusatuse süsteemi petta. Eriti kui samal ajal sattus ohtu regulaarne sissetulek.

Arstid maailma eri nurkades on märganud, et lisaks kopsudele kahjustab koroonaviirus ka neere ja teisi organeid. 

Suuremat osa meditsiinisüsteemist rahastatakse teenuste müügist: mida rohkem teenust osutad, seda enam teenid. Nõrk kontroll annab arstidele ja raviasutustele võimaluse petta - küsida raha olematu töö eest.

Majandusminister Taavi Aas ütles neljapäeval, et isikukaitsevahenditega on Eesti hästi varustatud. Ametnike sõnul on hangitud tooted kvaliteetsed. Siiski sai üks hoolde­kodu riigilt kindad, mille näpuosad olid kinni kleepunud. Teisal keeldusid haiglaõed kandmast maske, mida kandes läks ninna vatti. Võib-olla vastavad tooted tehnilistele normidele, aga töö tegemiseks need ei kõlba, kirjutab Meie Eesti toimetaja Kadri Tammepuu.

Riigi abiga soetataks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuse osutajatele isikukaitsevahendite ühe kuu varu. Teise kuu varu tuleks neil endil hankida.